MARDIPÄEV
Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid MASKE jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega.
Kanti ka loomakostüüme -
mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva
õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning
said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele
pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha
oli KADRIPÄEV.
Mardirituaalil
oli üsna kindel ülesehitus ja selle juurde kuulusid pikad laulud.
Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga.
Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga
viljateri, herneid vms ja "külvas" need vilja LOITSU saatel
põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse
ja tüdrukute käsitööde
kontrollimine, MÕISTATUSED,
mängud, martide tantsimine ja muud etteasted.
Mardiisa andis vitsakimbuga
igale majalisele hoobi ja
soovis tervist ning edenemist. Järgnes
mangumislaul,
millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm.
Andide
saamisele vastati tänulauluga,
siis sooviti perele veel vilja-
ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid
soove.
Lahkumislaulus
jäeti pererahva
ga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla. Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha.
ga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla. Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha.
Mardipäeva
traditsiooniline toit oli mardihani.
Eestis söödi19. sajandil hane vaid jõukamates peredes, kuid Tallinnas oli 1545. aastal mardipäeval hani tavaline toit. Mardipäevaks on tapetud ka
kukkesid ja kanu. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea.
Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast, valmistati ka mardimaukusid ehk tangu- ja
jahuvorste.
Mardid tulid kaugeelta...
Pererahvas võttis külalisi vastu
Harakamäng
Vägikaikavedu
VANASÕNAD
JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED
Mart
ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde.
Mardi-,mihkli-ja
kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval.
Kui
mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged.
Mart
ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga.
Ilmad
on nüüd juba muutlikud ja külmad.
Kui
mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv
suvi.
Mardipäeva
lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu.
Mardipäeval
ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks. Tuleb,et maa
müdiseb:maa külmetand.
Kui
mardid on mustad, siis jõulud valged-lumi maas, ja kui mardid on
valged, siis jõulud mustad.
MÄNGUD
Harakahüppamine
Mängijad
hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või
kaugemale hüppab, on võitja.
Konnade
võidujooks (Martna,1938)
Lapsed
kükitavad kahes reas, näod vastamisi. Hüpatakse kükakil
vastasreani, pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi.
Esimesena tagasijõudnud rida on võitja. Võitjale plaksutatakse.
Kes
õigesti ütleb,saab endale
(Saarde 1938)
Mardiemal
on väike kivi peos. Lapsed mõistatavad, kummas käes kivi on, kes
ära arvab, saab kiita.
Tõrremäng
Mängijad
seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks
väljaspool ringi olev mängija katsub trügida „Tõrre“ sisse.
Teda takistatakse. Kes tõrrelaudadest trügija endast paremalt sisse
laseb, peab hakkama uueks trügijaks.
Teeme,teeme
Teeme,teeme,mis
me teeme? Teeme tainarullikese.
Saame,saame,mis
me saame? Saame saiapullikese.
Rosinad
siin ja rosinad seal, pähklid siin ja pähklid seal.
Teeme
võõba ka peale pzz….. Oi, kui magus! Näm-näm-näm!
Istume
ringis,l ööme käega patsu, rullime kujuteldava tainarulliga,
paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale. Sööme
saia supsti! Suhu ja silume kõhtu.
MARDILAUL
Eesti
rahvaviisi järgi R.Päts
1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene!
2.Mardid
tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta!
3.Mardi
küüned külmetavad,mardi varbad valutavad!
4.Peretütar
peenikene,talutütar tallekene!
5.Lase
mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse!
6.Mardid
tantsvad tuljakuda, mardid kargvad kaerajaani!
MARDILAUL
Eesti
rahvalaul
1.Tere,
tere, eidekene, teiseks tere, taadikene, tere, taadikene.
2.Laske
mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta, tulnud kaugeelta.
3.Mardi
küüned külmetavad,mardi varbad valutavad, varbad valutavad.
4.Mart
toob meile lehmaõnne,kannab kotta karjaõnne, kotta karjaõnne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar