Väikestest tõrudest kasvavad võimsad tammed. (Chaucer)

Krete, Elizabeth, Mailen-Elen, Stella, Mia Liis, Carina, Annaliis, Maarja-Helena,
Daniel, Siim, Märt, Roger, Oliver, Kerdo, Ramon, Georg, Valter, Martin, Ott ja õpetaja Kirsti

8. november 2013

Mardipäev


MARDIPÄEV

Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid MASKE jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. 




Kanti ka loomakostüüme - mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli KADRIPÄEV.




Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus ja selle juurde kuulusid pikad  laulud. Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga. Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga viljateri, herneid vms ja "külvas" need vilja LOITSU saatel põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse ja tüdrukute käsitööde kontrollimine, MÕISTATUSED, mängud, martide tantsimine ja muud etteasted. Mardiisa andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis tervist ning edenemist. Järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm.
Andide saamisele vastati tänulauluga, siis sooviti perele veel vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid soove.
Lahkumislaulus jäeti pererahva
ga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla. Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha.




Mardipäeva traditsiooniline toit oli mardihani. Eestis söödi19. sajandil  hane vaid jõukamates peredes, kuid Tallinnas oli 1545. aastal mardipäeval hani tavaline toit. Mardipäevaks on tapetud ka kukkesid ja kanu. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast, valmistati ka mardimaukusid ehk tangu- ja jahuvorste.
 Mardid tulid kaugeelta...

 Pererahvas võttis külalisi vastu

Harakamäng 



 Vägikaikavedu





VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED

Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde.
Mardi-,mihkli-ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval.


Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged.

Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga.
Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad.


Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi.


Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu.


Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks. Tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand.


Kui mardid on mustad, siis jõulud valged-lumi maas, ja kui mardid on valged, siis jõulud mustad.

MÄNGUD
Harakahüppamine
Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugemale hüppab, on võitja.

Konnade võidujooks (Martna,1938)
Lapsed kükitavad kahes reas, näod vastamisi. Hüpatakse kükakil vastasreani, pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi. Esimesena tagasijõudnud rida on võitja. Võitjale plaksutatakse.

Kes õigesti ütleb,saab endale (Saarde 1938)
Mardiemal on väike kivi peos. Lapsed mõistatavad, kummas käes kivi on, kes ära arvab, saab kiita.


Tõrremäng
Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida „Tõrre“ sisse. Teda takistatakse. Kes tõrrelaudadest trügija endast paremalt sisse laseb, peab hakkama uueks trügijaks.

Teeme,teeme
Teeme,teeme,mis me teeme? Teeme tainarullikese.
Saame,saame,mis me saame? Saame saiapullikese.
Rosinad siin ja rosinad seal, pähklid siin ja pähklid seal.
Teeme võõba ka peale pzz….. Oi, kui magus! Näm-näm-näm!
Istume ringis,l ööme käega patsu, rullime kujuteldava tainarulliga, paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale. Sööme saia supsti! Suhu ja silume kõhtu.


MARDILAUL Eesti rahvaviisi järgi R.Päts
1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene!
2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta!
3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad!
4.Peretütar peenikene,talutütar tallekene!
5.Lase mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse!
6.Mardid tantsvad tuljakuda, mardid kargvad kaerajaani!


MARDILAUL Eesti rahvalaul
1.Tere, tere, eidekene, teiseks tere, taadikene, tere, taadikene.
2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta, tulnud kaugeelta.
3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad, varbad valutavad.
4.Mart toob meile lehmaõnne,kannab kotta karjaõnne, kotta karjaõnne.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar